TANTSUTALLAD

gens una sumus et in omnia parati

Hüppa: Arvamused

Tutvustus

Ajalugu

Esimene rahvatantsuõpetaja Hugo Treffneri Gümnaasiumis oli Silja Bauer (aastatel 1985-1994), kes õpetas lisaks tantsimisele ka emakeelt ja kirjandust. Huvijuht Lii Ainsalu alustas Silja Baueri kõrval neidude rühmaga aastal 1992 ning jätkas hiljem segarühmaga (aastatel 1995-1997).
1997. aasta sügisest alustas oma tantsuõpetaja karjääri järgmine huvijuht Uve Saar, kes oli ise samas koolis üheksa aastat Silja Baueri käe all tantsinud. Esimesel õppeaastal tantsis Uve Saare rühmas vaid kolm poissi (Mart Linsi, Mati Raidma ja Ruben Roos) ning viis tüdrukut (Anniki Ellen, Urve Kari, Helen Kivisild, Mare Raidma ja Pille Raudla). Järgmisel, 1998.-1999. õa kasvas liikmete arv 12 paari e 24 tantsijani. 2006. aastal oli tantsijaid juba nii palju, et tuli moodustada kaks rühma - Tantsutallad I ja Tantsutallad II. Tänaseks on juurde tulnud ka vilistlasrühm, mis tähendab seda, et tantsivaid tantsutallakesi on praeguseks kokku 60.
Esimestel aastatel kandis rühm nime Muskad, mis tulenes sõnast musid. See nimi ei peegeldanud aga tantsijate igapäevatööd kõige paremini ning nii saigi välja kuulutatud uus nimekonkurss. Aastast 2002 kannab rühm Tantsutaldade nime.

Üritused

Rühm on osalenud kõikidel üld- ja noorte tantsupidudel Tallinnas, esimesel ja teisel Eesti meeste tantsupeol Rakveres, lisaks on käidud 2000. aastal Soomes Eesti-Soome ühistantsupeol ning kolmel festivalil - 1998. aastal Tartus toimunud Põhjamaade sõpruslinnade festivalil, 2008. aastal rahvusvahelisel tantsufestivalil Türgi pealinnas Ankaras ning 2009. aastal samuti Türgis, sedapuhku Istanbulis. Traditsiooniliselt esinetakse kõikidel kooli aastapäeva ballidel, Tartu linna abiturientide 100 päeva ballidel ning kooli kevadkontsertidel.
Tantsupidudele sõites ei piisa nii suure inimeste hulga juures vaid juhist ja presidentidest, keegi peab valvama väljaku ääres ka tantsijate asju ning jälgima, et kõik ikka söönuks saaks ja õigel ajal õiges kohas oleks. Siinkohal tuleb öelda suur tänu HTG tütarlaste kehalise kasvatuse õpetajale Anneli Saarvale, kes on kuulunud juba aastaid Tantsutaldade suurde perre ning pole pidanud paljuks lugeda päevaväsimusest tülpinud gümnasistidele õhtujuttugi.
Tantsutaldade igapäevatöö koosneb kahest trennist nädalas ning kolmest tantsulaagrist õppeaasta vältel. Lisaks eelnimetatud tegemistele tähistatakse igal aastal ühtse perena jõule, katsutakse rammu vastlaliugu lastes ning minnakse koos suvele vastu.

Rühmasisesed tiitlid ja traditsioonid

Viimaste aastate jooksul on juurdunud paljud uued traditsioonid. Näiteks valitakse vanemate tantsijate poolt õppeaasta esimeses tantsulaagris kümnendike seast välja parim Tantsutald (poiss) ja parim Tantsutallake (tüdruk). Premeeritavad saavad eelmise aasta väljavalitute käest rändauhinnaks kuldsed tantsivad paarikesed.

Varasematel aastatel on valitud Tantsutallaks ja Tantsutallakeseks järgmised isikud:
Evert Rööpson (10.b) ja Katrin Jõgi (10.c) - 2007
Kristjan Julius Laak (10.b) ja Kerttu Lääne (10.b) - 2008
Peeter Tammur (10.a) ja Marilyn Kiho (10.c) - 2009
Tõnis Peeter Kull (10.b) ja Helina Muld (10.d) - 2010
Marger Krumm (10.b) ja Liisa Sell (10.d) - 2011
Ludvig Leis (10.a) ja Merily Taras (10.b) - 2012
Oliver Issak (10.b) ja Kerli Markus (10.e) - 2013
Lõmaš Kama (10.e) ja Riinu Esko (10.d) - 2014
Indrek Lombiots (10.a) ja Meeri Jürgenson (10.c) - 2015

Ansambli kunstiline juht algatas Tantsutaldade 15. sünnipäeval uue traditsiooni, hakates välja andma Tantsutaldade teenetemärke, mis jagunevad kolmeks: I, II ja III klass.
Teenetemärke antakse välja vähemalt korra viie aasta jooksul (üldiselt juubeliaastatel) ning see tegevus kuulub kunstilise juhi ainupädevusse. Märgiga tunnustatakse inimesi, kes on oma pikaajalise ja silmapaistva tegevusega kaasa aidanud tantsuansambli tegevusele.

17. märtsil 2012. aastal autasustati

I klassi teenetemärgiga
TIINA SAAR

II klassi teenetemärgiga
ANNIKA TARTES, HARDI RIKAND, RAIKI KALDA

III klassi teenetemärgiga
ALARI KASVAND, ANNELI SAARVA, ERKO VARES, EVERT RÖÖPSON, HANS KRISTJAN ALJAS, HELINA MULD, HENRI RAADI, INGER PADARI, JÜRGEN JÕGEVA, KAAREL AADAMSON, KASPAR KRASS, KRISTJAN JULIUS LAAK, LIIS STARKOPF, MARJO PUUSEPP, MEELIKA KAARNA, NORMAN ILVES, TRINE UUSEN, TÕNIS PEETER KULL

Kooliaasta viimases laagris valitakse aga salajasel hääletusel Aasta Tantsutald, kelle väljaselgitamisel tuleb silmas pidada:

*eeskujulikku käitumist (distsipliin tantsutunnis, hilinemine, põhjuseta puudumine jne)
*panust rühma töösse, omaalgatust (eri üritused, väljasõidud, organisatoorsete küsimuste lahendamine, sponsorite otsimine, nõu ja jõuga kollektiivi aitamine jne)
*füüsilist vormi ning arengut viimase õppeaasta jooksul

Aasta Tantsutallale kingitakse rühma logoga seinataldrik, mis valmistatakse käsitööna igal aastal uuesti.

Tiitli on pälvinud:
Liis-Marii Saavaste - 2008
Raiki Kalda (sama palju hääli kogus ka Henri Raadi) - 2009
Meelika Kaarna - 2010
Annika Tartes - 2011
Helina Muld - 2012
Hardi Rikand - 2013
Trine Uusen - 2014
Sandra Ivanov - 2015

2008. a kevadel otsustas ansambli kunstiline juht nimetada enda kõrvale ka presidendi, kelleks osutus Hardi Rikand. Viimane on tantsinud Tantsutaldades 2003. a sügisest peale. Presidendile kingiti mäetippu meenutav rühma logoga klaasist taies, mis ühe külje pealt on sirge ja sile nagu tantsija selg ning teiselt poolt konarlik ja rabe nagu põrand, millel tantsijal vahetevahel tantsida tuleb; mäetipp ise sümboliseerib sihti ja eesmärki jõuda kaugemale ning kõrgemale. Presidendi ja ka asepresidendi (Raiki Kalda) peamiseks ülesandeks on asendada kunstilist juhti tolle puudumisel.


Arvamused

Kaspar Krass (2008. a vilistlane)
Väikerahval on oma rahvuskultuuri raske hoida ja edasi anda, ent eestlastel on see keerulisele ajaloole vaatamata siiski õnnestunud. Me oleme kuulsad oma tantsu- ja laulupidude poolest. Eestlased, kes pole laulnud laulupeol, tantsinud tantsupeol, polegi nagu päris eestlased. Nad ei tea, millest on ilma jäänud. See ei pruugi olla üldse nende süü, sest näiteks ka mina polnud enne Treffneri kooli mitte kordagi tantsu- ega laulupeol käinud. Polnud lihtsalt juhtunud sinna. Kuid kas on võimalik, et eestlane, kes on korra käinud tantsu- ja laulupeol, ei lähe enam uuesti? Emotsioon, mis minus tantsu- ja laulupeol tekkis, oli meeletu. Seda ei saa sõnadega kirjeldada. Ühel ajal tahaks nii nutta kui naerda, tahaks kallistada kõiki, kes mu ümber on, tahaks hüpata ja kõigile öelda, et armastan neid. Minu esimene tantsupidu kestis nädal aega. Selle aja jooksul süttis minus leek, mis põleb tänaseni.
Eveli Naaris (2008. a vilistlane)
Rahvatants on mulle selle kolme aastaga uskumatult südamelähedaseks saanud. Enne tantsima tulekut ei teadnud ma rahvatantsust tegelikult eriti midagi ja mul olid selle kohta ka parajad eelarvamused. Nagu paljudel teistelgi. Kuid nüüd arvan ma, et rahvatants on üks paremaid tantsuliike üldse, sest selle abil on võimalik nii palju inimesi koostööd tegema panna ja ühte liita. On ikka tohutult võimas tunne vaadata mitut tuhandet inimest koos tantsimas, kõik ilusates värvilistes rahvariietes. See on fantastiline elamus kõigile pealtvaatajatele ja unustamatu kogemus tantsijatele.
Allan Avi (2009. a vilistlane)
Rahvatants on minu silmis imetore võimalus oma aja sisustamiseks millegagi, mis jätab kauakestva ja mäletamist vääriva tunde. Iga uus omandatud tants annab tundmuse, et oled millegi võrra rikkam, ning pakub samas ka kaunikest rahulolu, kui kõik sammud (või vähemalt suurem osa neist) on kenasti välja tulnud ning tantsule iseloomulik meeleolu loodud ja edasi antud. Ja need meeleolud on ju iga tantsu puhul suuremal või vähemalt määral erinevad, samamoodi on igal tantsul jutustada omaenda ainukordne lugu. Lugu, mis võib asjaosalised viia kas sõitma laevaga kaugele merele, hullama karudega metsa alla või hoopiski jalutama kallimaga kaunile mereäärsele rannale. Kõik need erineva sisuga teosed saadavad alati teele mingi emotsiooni ja sõnumi ning just need tantsust välja kiirguvad mõtted ja meeleolud tekitavad tunde, et oled millegi võrra rikkam, parem, targem ja ilusam (seesmiselt)! Seetõttu võikski igat tantsu võrrelda raamatuga. On häid, on paremaid, kuid kõik nad on millegi poolest omanäolised ja pakuvad neisse süvenenuile mingi elamuse, uutmoodi kogemuse või mõistmise.
Regina Michaelis (2007. a vilistlane)
Kuna ma ei olnud varem rahvatantsuga tegelenud, siis Treffneri kool on andnud mulle selles mõttes ikka midagi enamat kui ainult teadmised mingites kindlates õppeainetes. Selle aja jooksul on rahvatants mulle väga meeldima hakanud. Ja muidugi on esinemised tähtsad. Veelgi tähtsam on aga sisemine tunne. On suur vahe, kas tantsid mõne teise maa rahvatantsu, mida sa lõpuni ei tunneta, või siis eesti rahvatantsu.
Mariann Sirgmets (2007. a vilistlane)
Tantsutaldade rühm ei ole ainult grupp kooskäivaid õpilasi, vaid kokkuhoidev sõpruskond. Meile kõigile on oluline tantsimine, ent selle kõrval on oma koha leidnud ka ühised üritused, väljasõidud ja erinevate sündmuste tähistamised. Tänu kõigele sellele ja meie rühma toredatele tantsijatele on nendega veedetud aeg hindamatu.
Liis Jugaste (2009. a vilistlane)
Minu rühmakaaslased on kõik super inimesed! Paremaid trennikaaslasi ei oskakski ette kujutada. Minu arvamus rahvatantsu kohta ongi suuresti paranenud tänu neile. Trennides on meil alati lõbus ning me oleme kõik nagu õed-vennad. Suhtleme väga tihedalt ka väljaspool kooli. Tantsijatest on saanud parimad semud, kes vahetavad hingemuresid ning veedavad koos lõbusalt aega. Mõnes on tärganud isegi armastus oma trennikaaslase vastu.
Raiki Kalda (2007. a vilistlane)
Rühmakaaslased on enamjaolt toredad, hästi sõbralikud ja see on hea. Tore on pahaaimamatult kaasa naerda, kui kellegi üle nalja visatakse. Olen sellega harjunud, sest teen ise nalja ja mind ei kõiguta eriti, et vahel ka minu üle naerdakse.
Annika Tartes (2008. a vilistlane)
Õpetaja Uve on nagu üks meie endi seast, ainult et palju hullem. Selles mõttes, et kui meie oleme noored ja krapsakad, siis tema käitub veel nooremana ja veel krapsakamana, ning kui meie oleme vaimukad, siis tema on veel vaimukam. Tema korraarmastus ja teatava distsipliini nõudmine on hea omadus. Eriti vahva ei ole siis, kui ta meiega pahandab, aga seda on ka vahel vaja. Kogu aeg nalja tehes ei jõua kuhugi. Mulle meeldib, et ta viitsib meiega tegeleda, see võtab tegelikult ikka tohutult palju aega ju - kõik need proovid ja ettevalmistused ja harjutamine ja üritused ja organiseerimine, vahetevahel mingid lauamängud või seltskonnatantsud öösel kell kolm. Seda ikka iga tantsuõpetaja ei teeks, ma arvan.