Tutvustus

Esimene rahvatantsuõpetaja Hugo Treffneri Gümnaasiumis oli Silja Bauer (aastatel 1985-1994), kes õpetas lisaks tantsimisele ka emakeelt ja kirjandust. Huvijuht Lii Ainsalu alustas Silja Baueri kõrval neidude rühmaga aastal 1992 ning jätkas hiljem segarühmaga (aastatel 1995-1997).

1997. aasta sügisest alustas oma tantsuõpetaja karjääri järgmine huvijuht Uve Saar, kes oli ise samas koolis üheksa aastat Silja Baueri käe all tantsinud. Esimesel õppeaastal tantsis Uve Saare rühmas vaid kolm poissi (Mart Linsi, Mati Raidma ja Ruben Roos) ning viis tüdrukut (Anniki Ellen, Urve Kari, Helen Kivisild, Mare Raidma ja Pille Raudla). Esimestel aastatel kandis rahvatantsurühm nime Muskad, mis tulenes sõnast musid. See nimi ei peegeldanud aga tantsijate igapäevatööd kõige paremini ning nii saigi välja kuulutatud uus nimekonkurss. Aastast 2002 kannab rühm Tantsutaldade nime. 

Järgmisel, 1998.-1999. õa kasvas liikmete arv 12 paari e 24 tantsijani. 2006. aastal oli tantsijaid juba nii palju, et tuli moodustada kaks rühma – Tantsutallad I ja Tantsutallad II. Tantsurühmade arv ansamblis on kasvanud seitsmeni ehk pea 120- pealise tantsuansamblini. 23 aasta jooksul on kunstilisejuhi Uve Saare käe alt rahvatantsupisiku saanud 641 treffneristi ja kümmekond tantsijat väljastpoolt Mauruse kooli seinu.

2008. a kevadel otsustas rahvatantsuansambli kunstiline juht nimetada enda kõrvale ka presidendi, kelleks osutus Hardi Rikand. Viimane on tantsinud Tantsutaldades 2003. a sügisest peale kuni 2016. a suve lõpuni. Presidendile kingiti mäetippu meenutav rühma logoga klaasist taies, mis ühe külje pealt on sirge ja sile nagu tantsija selg ning teiselt poolt konarlik ja rabe nagu põrand, millel tantsijal vahetevahel tantsida tuleb; mäetipp ise sümboliseerib sihti ja eesmärki jõuda kaugemale ning kõrgemale. Presidendi ja ka asepresidendi (Raiki Kalda) peamiseks ülesandeks on asendada kunstilist juhti tolle puudumisel. 

Praeguseks juhib Hugo Treffneri Gümnaasiumi Tantsuansambel Tantsutallad MTÜ-d viieliikmeline juhatus, mille esimeheks on Hardi Rikand.

 

Ajalugu ja üritused

Tantsupidudele sõites ei piisa nii suure inimeste hulga juures vaid juhist ja presidentidest, keegi peab valvama väljaku ääres ka tantsijate asju ning jälgima, et kõik ikka söönuks saaks ja õigel ajal õiges kohas oleks. Siinkohal tuleb öelda suur tänu HTG tütarlaste kehalise kasvatuse õpetajale Anneli Saarvale, kes on kuulunud juba aastaid Tantsutaldade suurde perre ning pole pidanud paljuks lugeda päevaväsimusest tülpinud gümnasistidele õhtujuttugi.
Tantsutaldade igapäevatöö koosneb kahest trennist nädalas ning kolmest tantsulaagrist õppeaasta vältel. Lisaks eelnimetatud tegemistele tähistatakse igal aastal ühtse perena jõule, katsutakse rammu vastlaliugu lastes ning minnakse koos suvele vastu.

Ansambel on osalenud kõikidel üld- ja noorte tantsupidudel Tallinnas. Kaasa oleme löönud kõikidel Tartu laulupidudel, kas tantsides või korraldades. Osa oleme saanud ka kõigist kolmest meeste tantsupeost Rakveres ja ühest naiste tantsupeost Jõgeval.

2011.aastal võtsime osa TeateTantsust, lisaks oleme käinud Soome-Eesti ühistantsupidudel Helsingis (2000), Tartus (2005) ja Tamperes (2012) ning mitmetel rahvusvahelistel rahvatantsufestivalidel Lätis, Türgis, Kreekas, Küprosel, Prantsusmaal, Hispaanias, Itaalias ja Armeenias. Tantsutallad on osalenud ka mitmete rahvatantsuürituste korraldamisel, näiteks 2011. aastal toimunud VI Niina ja Alfred Raadiku nimeline koolinoorte rahvatantsufestival ja Tartumaa talvised tantsupeod. Ansambli liikmed panustasid 2011. aastal ka suuremate ürituste korraldamisesse nagu Euroopa rahvakunstifestival Europeade ja Balti üliõpilaste laulu- ja tantsupidu Gaudeamus. Suurimaks saavutuseks peab ansambel 2009. aastal põhi- ja vilistlasrühmale omistatud kõrgemat kategooriat ja noorte rühmale antud esimest kategooriat. Samuti on ansambel tunnistatud eripreemiavääriliseks 2008. aastal toimunud Maie Orava nimelisel võistutantsimisel Viimsis ja pälvinud üldvõidu 2009. aastal Kaera-Jaani võistutantsimisel Võnnus.

2012. aasta märtsis tähistasime Vanemuise Kontserdimajas umbes 500 pealtvaataja ees ansambli 15. tegutsemisaastat galaetendusega, kus kaasa lõid ka endised tantsijad ning külalisesinejad. Esitamisele tuli läbilõige silmapaistvamatest tantsudest lähedalt ja kaugelt, mis oli 15 aasta jooksul tantsijate repertuaari kuulunud. Oma kontserdiga tegime kummarduse ja avaldasime tänu eesti rahvatantsu loojatele, õpetajatele ja toetajatele. Kontserdi korraldamine toimus puhtalt tantsijate oma jõududega, mille käigus said noored gümnaasiumiõpilased, sealhulgas ka tantsurühma värsked liikmed, hea võimaluse ja kogemuse rahvakultuuriüritusega tegeleda.

2013. aasta suurimaks saavutuseks võib pidada Tantsutaldade valimist kolmandaks Tartu linna esinduskollektiiviks pärast Põllumajandusülikooli tantsuansamblit Tarbatu ja Tartu Ülikooli Rahvakunstiansamblit ning Tartumaa tantsupeol „PÜHA“ (09.06.2013) esindusrühmana esinemist. Esinemisel Tartumaa Tantsujuhtide Liidu poolt korraldatud maakonnapeol PÜHA, oli ansambli kunstiline juht Uve Saar pealavastaja rollis. Juunikuu lõpus osalesime rahvusvahelisel rahvatantsufestivalil Hispaanias Callella linnas.

2014. aasta oli tantsutaldade jaoks väga pingeline, kuid see eest väga tantsuline. Märtsis käisime terve ansambeliga Šotimaal Edinburgis, kus esindasime Eesti päevadel Eestit ja olime ühtlasi ka sealse festivali peakülaliseks. Juunikuu algul toimunud Tartu Laulupeol olid tantsutallad tegevad nii vabatahtlikena kui ka tantsijatena ja südasuvel osalesime kõigi oma viie rühmaga üldtantsupeol “Puudutus”.

2015. aasta 8. märtsil toimus A. Le Coqi Spordihoones Tartumaa VIII talvine tantsupidu, mis oli pühendatud naistele ja mille pealavastajaks oli taaskord Uve Saar. Mai lõpus toimus Kagu-Eesti tantsupidu „Minu Inimesed“, kus ansambel ülesse astus. Juunikuus käisid kõik ansambli noormehed III Eesti meeste tantsupeol Rakveres. Juuli alguses Türgis Bursa linnas toimunud kõrge konkurentsiga rahvusvahelisel rahvatantsufestivalil saavutas ansambli valikkoosseis 18 erineva riigi seas auhinnalise 4. koha.

2016. aasta 29. mail toimus Tartus Raadi mõisapargis taas Tartumaa tantsupidu, mis kandis sel korral nime “Hingepuu”. Ansambel osales täiskoosseisus ehk kõigi 120 tantsijaga ja Uve Saar oli pealavastaja assistendi rollis. Lisaks osales ansambel 4 C-rühma ja 2 neiduderühmaga 12. juunil Jõgeval toimunud II Eesti naiste tantsupeol “MeheLugu”. 29. juulil korraldas aga ansambel Ruhnu saarel oma enda tantsupeo, mis toimus Ruhnu-Kihnu mängude raames.

2017. aasta 1. aprillil tähistasime Vanemuise Kontserdimajas kontsertetendusega „Kelle nägu?“ ansambli 20. ja Uve Saare 40. sünnipäeva. Etendusele olid kohale tulnud paljud Eestis toimetavad rahvatantsu suurkujud. Lisaks neile oli sõpru nii siit kui sealt poolt riigi piire. Lätist olid kohale tulnud meie sõpruskooli Riia II Riigigümnaasiumi lauljad ja tantsijad (kokku 80 inimest). Koos meie endiga oli saalis kokku ca 900 inimest. Kontsertetendus toimus ilma vaheajata ja kestis 2 tundi ja 45 minutit. Teine väga liigutav hetk oli muidugi see, kui saime teada, et kõik ansambli 7 rühma olid pääsenud XII noorte tantsupeole „Mina jään“ Tallinnasse ja veel väga kõrgete punktidega.

Hooaega 2017/2018 võime ansambli senise ajaloo kõige edukamaks pidada, sest 2017.a. novembris toimunud Ullo Toomi võistutantsimisel Pärnus saavutasime A-rühmade kategoorias II koha, lisaks pälvisime Ilma Adamsoni eripreemia ja ka publik pidas meid parimaks! Detsembri alguses tunnustas aga Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts meid Lokulauaga – AASTA KOLLEKTIIV.

2018. aasta algas kontsert-aktusega Vanemuise Kontserdimajas (02.02.2018), mil Hugo Treffneri Gümnaasium tähistas kodumaa 100. sünnipäeva ja meil oli au seal üles astuda 5 tantsuga. 18. märtsil toimus A. Le Coqi Spordimajas järjekordne Tartumaa tantsupidu VABA SADA, kus osalesime kõigi oma 7-rühmaga. Sellel peol oli etenduse juhi ja terve tantsupeo logistiku roll täita Uve Saarel. Maikuu lõpus toimus Põlvas III Kagu-Eesti tantsupidu, millest võtsime osa 5-rühmaga. 2018. I poolaasta sisse jäävad veel sellised märksõnad nagu HTG kevadkontsert TÜ aulas, Tartu Võimlemispidu Tamme staadionil, Eesti lipu päeva tähistamine Otepääl, tervituskontsert Eestimaa tantsuõpetajatele Jõgevamaal Voore Puhkekeskuses, esinemine Setumaal Kostipäeval ja muidugi meie au ja hiilgus – rahvusvaheline rahvatantsufestival Armeenias, mis päädus Grand Prixi kojutoomisega.

Hooaeg 2018/2019 oli tantsutaldadele väga mitmepalgeline. Detsembris 2018 tähistas Hugo Treffneri Gümnaasium oma 135. tegutsemisaastat, kus juubeliballil Vanemuise Kontserdimajas otse loomulikult astus täiskoosseisus (112 tantsijat) lavale ka tantsuansambel TANTSUTALLAD.

2019. aasta I pool kulus üldtantsupeo “Minu arm” repertuaari õppimiseks ja ettetantsimiseks. Seitsmest rühmast pääses peole 6. Koju pidi jääma ansambli esindusrühm ehk TT1. C rühmadest tunnistati aga üks meie kollektiividest (TT5) parimaks üle Eesti! Kui üldtantsupeo hindajad jätsid meie esinduskollektiivi koju, siis Tartu linn seevastu valis sama koosseisu baasil meie ansambli Tartu linna 2019. aasta esinduskollektiiviks number üks. 17. mail 2019 tähistasime Vanemuise Kontserdimajas suurelt 20 aasta möödumist tantsutaldade esimesest tantsupeost aastal 1999. Maikuu lõpus ilmestasime taaskord ainsate rahvatantsijatena Tartu Võimlemispidu Tamme staadionil. 150 aasta möödumist I-st laulupeost tähistasime Kassitoomel Jaanus Randma tantsuetendusega “Loodud jääma”. Tartu linna esinduskollektiivina aitasime korraldada ka Tartu laulupidu, kus saime tunda rõõmu olles juubelipeo rongkäigu kõige auväärsemas osas ehk päises. Hooaja lõpetasime kahe suursündmusega, millest esimene oli XX üldtantsupidu “Minu arm” Tallinnas ja teiseks ansambli suvelaager Vidrikel, mille lõpetasime samuti oma väikese tantsupeoga “Minevikust tulevikku”.

30. novembril 2019 osalesime Tallinnas Ilma Adamsoni tantsude võistutantsimisel, kus saavutasime A-rühmade kategoorias 7. koha. Sellel võistlusel me tõesti põrusime, aga nagu öeldakse: mis ei tapa, teeb tugevamaks! Võistutantsimisega samal päeval toimus abiturientidel inglise keele CAE eksam, mis tähendas, et pooled võistlejad läksid lavale otse eksamilt tulles ilma ühegi lavaproovita ja tulemuseks oli see, et tants läks sassi ning emotsionaalne kokkukukkumine paistis kaugele. Tänu sellisele juhtumile saime aga hindamatu kogemuse ja õpetuse osaliseks.

25. jaanuaril 2020 olime Tartus Raekoja platsis toimuval rotiaasta avatseremoonial peaesinejaks (ja ikka täiskoosseisus ehk kõigi 120 tantsijaga). 1. veebruari hilisõhtul oli Tantsutaldade pere toeks ja abiks Eesti Rahva Muuseumis toimunud Tartu rahu – 100 sündmuste läbiviimisel. Juuli lõppu planeeritud võistlusreis Aserbaidžaani jäi ära, aga ansambli traditsiooniline suvelaager Vidrikel toimus täiel rinnal ja isegi laagrilõpu kontsert sai rohke publiku saatel ära tehtud. Suveromanss kandis pealkirja “Armastus ja Kuramaaž käsikäes”. Hooajale pani hinge ja vaimu kosutava punkti augustikuu alguses toimunud puhkusreis Korfu saarele.

2021. aasta sai tantsuhoo sisse alles suve hakul, kui 11. juunil õnnestus kooli hoovis maha pidada lühike kuid väärikas kevadkontsert koos segakoor Animaga. Sealt edasi muutus elu avatumaks terves maailmas ja meil õnnestus ära käia taaskord Ruhnu saarel, mida jäi kaunistama ka sel korral väike Tantsutaldade kontsert. Veel sai kaasa löödud WRC Rally Estonia avatseremoonial ning esinetud Autovabaduse puiesteel Tartu südalinnas. Hooajale pani kauni punkti järjekordne suvelaager Vidrikel.

2022. aasta I pool oli ansambli jaoks üle pika aja jälle väga töine ja tantsurohke. 12. märtsil tähistasime Vanemuise Kontserdimajas suurejooneliselt ansambli 25. ja Uve Saare 45. sünnipäeva sõpruskonna balliga “Uve ja Tantsutallad – 70”. Mai lõpus osalesime Kagu-Eesti tantsupeol “Sanna kitmine”, juuni alguses Tartumaa tantsupeol “Päev Emajõel” ja sama kuu keskpaigas III Eesti Naiste tantsupeol “PereLugu” Jõgeval. Juulikuu alguses käisime rahvusvahelisel tantsufestivalil Aserbaidžaanis, kust tulime koju Grand Prixiga ehk peavõiduga. Augustikuu alguses pidasime Vidrike puhkemajas maha oma traditsioonilise suvelaagri.

Rühmasisesed tiitlid ja traditsioonid

Viimaste aastate jooksul on juurdunud paljud uued traditsioonid. Näiteks valitakse vanemate tantsijate poolt õppeaasta esimeses tantsulaagris kümnendike seast välja parim Tantsutald (poiss) ja parim Tantsutallake (tüdruk). Premeeritavad saavad eelmise aasta väljavalitute käest rändauhinnaks kuldsed tantsivad paarikesed.

Varasematel aastatel on valitud Tantsutallaks ja Tantsutallakeseks järgmised isikud:

Evert Rööpson (10.b) ja Katrin Jõgi (10.c) – 2007


Kristjan Julius Laak (10.b) ja Kerttu Lääne (10.b) – 2008


Peeter Tammur (10.a) ja Marilyn Kiho (10.c) – 2009


Tõnis Peeter Kull (10.b) ja Helina Muld (10.d) – 2010


Marger Krumm (10.b) ja Liisa Sell (10.d) – 2011


Ludvig Leis (10.a) ja Merily Taras (10.b) – 2012


Oliver Issak (10.b) ja Kerli Markus (10.e) – 2013

Lõmaš Kama (10.e) ja Riinu Esko (10.d) – 2014


Indrek Lombiots (10.a) ja Meeri Jürgenson (10.c) – 2015

Pärtel Rööpson (10.a) ja Marii Hermet (10.d) – 2016

Talis Petersell (10.b) ja Anna Zobel (10.c) – 2017

Paul-Bryan Tanilsoo (10.a) ja Stella Starkopf (10.d) – 2018

Robin Aleks Kavald (10.c) ja Hanna-Lysette Täkker (10.b) – 2019

Randar Vahtrik (10.d) ja Triine Ottender (10.d) – 2020

Hubert Uku Prank (10.e) ja Mia Marleen Lemetti (10.c) – 2021

Rasmus Kõllo (10.a) ja Minna Marie Kask (10.b) – 2022

Mathias Tennisson (10.e) ja Mirtel Ojaperv (10.b) – 2023

Teenetemärgid

Ansambli kunstiline juht algatas Tantsutaldade 15. sünnipäeval uue traditsiooni, hakates välja andma Tantsutaldade teenetemärke, mis jagunevad kolmeks: I, II ja III klass.

Teenetemärke antakse välja vähemalt korra viie aasta jooksul (üldiselt juubeliaastatel) ning see tegevus kuulub kunstilise juhi ainupädevusse. Märgiga tunnustatakse inimesi, kes on oma pikaajalise ja silmapaistva tegevusega kaasa aidanud tantsuansambli tegevusele. 

Autasustatud on 17. märtsil 2012. aastal, 01. aprillil 2017. aastal ja 12. märtsil 2022. aastal.

I klassi teenetemärgiga
TIINA SAAR, OTT OJAVEER, RAIKI KALDA, TRINE LEPP

II klassi teenetemärgiga
ANNIKA TARTES, HARDI RIKAND, RAIKI KALDA, JÜRGEN JÕGEVA, TRINE UUSEN, KÜLLI PETERSELL, MEELIKA KAARNA, KAUPO SIREL, SIIM KRISTJAN ELLERVEE, SÄDE MAI KRUSBERG, KRISTIINA KÕIV, TALIS PETERSELL, MÄRT SAAR, RAUNO SAMMEL

III klassi teenetemärgiga
ALARI KASVAND, ANNELI SAARVA, ERKO VARES, EVERT RÖÖPSON, HANS KRISTJAN ALJAS, HELINA MULD, HENRI RAADI, INGER PADARI, JÜRGEN JÕGEVA, KAAREL AADAMSON, KASPAR KRASS, KRISTJAN JULIUS LAAK, LIIS STARKOPF, MARJO PUUSEPP, MEELIKA KAARNA, NORMAN ILVES, TRINE UUSEN, TÕNIS PEETER KULL, AVE LIIS VARENDI, ELISABET OTTAS, JANNO JAAL, JARELI JÕELAID, JOONAS SISASK, JOOSEP LAUK, KAAREL LOTT, KAUPO SIREL, KERLI VILLEMS, KRISTIINA KÕIV, KRISTJAN KINGO, LUDVIG LEIS, MART ERIK KERMES, MIHKEL HÕLPUS, MÄRT SAAR, PEEDU LOHUR, RASMUS JAAGANT, RAUL MARKUS VAIKSOO, RAUNO SAMMEL, RIINU ESKO, SANDRA IVANOV, SASKIA VUNK, SIIM KRISTJAN ELLERVEE, SÄDE MAI KRUSBERG, ANABEL AINSO, GABRIELE EENSOO, GREGOR JEETS, LIIS ERNITS, RANDO ERNITS, MERILY KESKKÜLA, MARIANN KLAASSEN, SANDER KÕIV, PIPI-LOTA LAINESTE, TEISI PETERSELL, TEIVI PETERSELL, PEETER PISSARENKO, KAIA-RIIN ROHTMAA, OTT SAAR, JAAGUP SAVISAAR, MALL SÄRE, PAUL-BRYAN TANILSOO, VIIVI-MARIA TANILSOO, MARI-ANN BRUNCRONA, ENN IPSBERG, MERIKE KAI JEETS, REIN JEETS, MAIT KARM, ESTER LAANSALU, LEA MUSTIMETS, HELI PÕDER, TUULI SEIM, KAAREL JOHANNES VÄHI, KÄRT VUKS

Kooliaasta viimases laagris valitakse salajasel hääletusel Aasta Tantsutald, kelle väljaselgitamisel tuleb silmas pidada:

  • eeskujulikku käitumist (distsipliin tantsutunnis, hilinemine, põhjuseta puudumine jne)
  • panust rühma töösse, omaalgatust (eri üritused, väljasõidud, organisatoorsete küsimuste lahendamine, sponsorite otsimine, nõu ja jõuga kollektiivi aitamine jne)
  • füüsilist vormi ning arengut viimase õppeaasta jooksul

Aasta Tantsutallale kingitakse rühma logoga seinataldrik, mis valmistatakse käsitööna igal aastal uuesti.

Tiitli on pälvinud:
Liis-Marii Saavaste – 2008


Raiki Kalda (sama palju hääli kogus ka Henri Raadi) – 2009


Meelika Kaarna – 2010

Annika Tartes – 2011


Helina Muld – 2012


Hardi Rikand – 2013


Trine Uusen – 2014


Sandra Ivanov – 2015

Mart Erik Kermes – 2016

Kaupo Sirel – 2017

Säde Mai Krusberg – 2018

Talis Petersell – 2019

Merily Keskküla – 2020

tiitlit ei jagatud – 2021

Kristiina Kõiv – 2022

Markus Rüütli – 2023